Oled väsinud sellest, et mänguasjad vedelevad igal pool ja sind ümbritseb pidevalt segadus?

Lastega korrastamine võib tunduda võimatu missioonina, kuid kasutades korrastamisel KonMari meetodi kindlaid samme võib korrastamine olla palju lihtsam. Kui soovid, et su lapsed õpiksid korda hoidma ja oma asju väärtustama, loe edasi – jagan praktilisi nippe, mida ise oma lastega kasutan.

 

Miks tasub KonMari meetodit lastega proovida? 

Lapsed õpivad kõige paremini läbi mängu ja eeskuju. Kui näitad neile, kuidas asju korrastada ja väärtustada, kasvavad nad suure tõenäosusega üles organiseerituma ja teadlikuma suhtumisega. Pealegi – vähem segadust tähendab rohkem rahu ja vaba aega ka sulle! 

Kui mänguasjade segadus on saanud igapäevaseks peavaluks, siis need 5 lihtsat nippi aitavad sul koos lastega korda luua! 

Olenevalt lapse vanusest võib väiksemate laste puhul olla vajalik suurem vanemlik panus, kuid aja jooksul saab aina rohkem vastutust anda lapsele endale.

1. Korrastage kategooria kaupa

Koguge kokku kõik ühe kategooria mänguasjad. Kui asju on väga palju, jagage need omakorda alamkategooriateks. 

Näide: Alustades näiteks autodest – koguge kokku kõik suured autod, seejärel keskmised ja siis väikesed. See lihtsustab otsustusprotsessi. 

Kui korrastamine toimub väikeste etappide kaupa, ei muutu see lapse jaoks kurnavaks ja ta saab paremini keskenduda.

2. Muutke korrastamine mänguliseks

Lapsed teevad parema meelega koostööd, kui korrastamine tundub mänguna! 

Näide: “Teeme otsimise mängu! Otsime kogu kodu pealt üles kõik autod ja kogume need ühte kohta kokku!” 

3. Kaasake laps otsustamisprotsessi – lase tal valida, mida alles jätta

“Valime välja sinu lemmikud! Näita mulle, millised autod sulle kõige rohkem meeldivad.”  

Kui laps tunneb, et tal on valikuvõimalus ja tema otsusel on kaal, on ta altim osalema ja oma allesjäävaid mänguasju paremini hoidma. 

Aga kui kõik on lemmik? 
Mõned lapsed valivad hõlpsalt oma lemmikud, teised soovivad alles jätta kõik. Kui lapsel on raske otsustada, anna talle aega ja juhenda teda järjepidevalt. Otsustamisoskus areneb ajapikku! 

Minu enda lastega oli nii, et kui ühe lapsega käis esemete üle otsustamine kiirelt ja hõlpsalt, siis teise lapsega oli aga nii, et ta soovis alles jätta kõik. Küsisin temalt seejärel täpsustavaid küsimusi, kuid lõpliku otsuse jätsin siiski talle. Mis edasi sai? Järgmisel korrastamisel ta juba teadis, mis me teeme ja siis juba otsused tulid kergemini ehk ta otsustamisoskus on arenenud – ta vajas lihtsalt rohkem aega! 

Kui laps on valinud oma lemmikud, on järgmine samm neile kindla koha leidmine. Selge ja lihtne hoiustamissüsteem aitab lapsel iseseisvalt korda hoida!

4. Leidke koos igale esemele oma koht

Tõhusa hoiustamise võti peitub lihtsuses. Loo lapsega koos lihtsad ja loogilised “kodud” mänguasjadele. 

Soovitatav on luua ‘’kodud’’ esemetele nendesse kohtadesse, mis oleks lapsele võimalikult kergesti kättesaadavad ja laps saaks kergesti aru, kuhu miski kuulub. Kui hoiustamine on lihtne ja loogiline, on lapsel lihtne edasist korda hoida.

5. Vähem on rohkem – piirduge mõistliku hulga asjadega

Kas oled näinud, kuidas laps valab terve mänguasjakasti ümber, kuid heal juhul mängib sealt ühe asjaga? Nagu meil endalgi on suure hulga valiku ees keeruline otsuseid langetada ( hea näide on poes riiuli ees seistes – kui raske on vahel otsustada, millist toodet valida!), siis nii on ka lastel. Liigne mänguasjavalik võib lapsi üle koormata. Kui mänguasju on liiga palju, siis laps kas ei mängi nendega või loobib need lihtsalt laiali. Hoidke alles vaid need, mida ta tõesti armastab ja kasutab.  

• Proovi mänguasjade rotatsiooni! Pane osa mänguasju kõrvale ja vaheta neid välja iga paari nädala tagant. See teeb mänguasjad uuesti huvitavaks ja hoiab segaduse kontrolli all. 

Lapse mänguasjakoguse piiramine ei tähenda, et ta jääks millestki ilma – vastupidi, ta õpib paremini hindama ja kasutama neid asju, mis tal on.

 

Ära hoia “igaks juhuks” asju alles 

Paljud vanemad ise ka kipuvad hoidma katkiseid mänguasju, vanu beebiriideid või asju, mida “äkki veel kasutatakse”. Kui see ei tekita rõõmu ega ole vajalik, lase sel minna! Nii lood ruumi sellele, mis on tõeliselt oluline. 

Samuti on läbi korrastamise hea õpetada lapsele ka lahkust ja jagamist – kui mõni mänguasi enam ei paku rõõmu, võib see leida uue kodu mõne teise lapse juures, kuid ka siinkohal soovitan sellele mitte rõhuda, vaid et see oleks lihtsalt hea lisaboonusena, et mitte tekitada survet. 

 

Põhjalik korrastamine teeb igapäevase koristamise lihtsamaks 

Teen oma lastega mänguasjade korrastamist umbes kaks korda aastas – kevadel ja enne jõule. See aitab hoida alles ainult need mänguasjad, mis on päriselt olulised ja mida kasutatakse. Pärast sellist korrastamist muutub igapäevane koristamine palju lihtsamaks ja kiiremaks! 

Korrastamise abil saab laps paremini aru oma mänguasjade hulgast ning samm-sammult oskab ka ise tulevikus paremaid valikuid teha. 

Vähem mänguasju, rohkem rõõmu!

Kui mänguasjad on korrastatud, jäävad alles ainult need, mis toovad lapsele rõõmu ja mida ta tõesti kasutab. Kui seekord laps väga koostööaldis ei olnud, ära anna alla – proovi mõne aja pärast uuesti! 😊 

Lastega koos korrastamine pole ainult korrastamine – läbi selle tulevad olulised õppetunnid kogu eluks, mis aitavad neil kasvada iseseisvamaks ja teadlikumaks oma asjade väärtusest. 

Soovid rohkem nõu? 

Kui tunned, et teooria on küll kasulik, kuid praktiline teostus tundub keeruline, olen siin, et aidata! Võta minuga ühendust kaisa@sparkjoy.ee või broneeri tasuta eelsessioon  – koos leiame just sinu perele sobiva lahenduse!